neljapäev, 29. jaanuar 2015

Isetehtud vorstikesed

Ma ei tea kas asi on minus või terves ülejäänud maailmas, kuid südatalvel ei saa kohalikust kaubandusvõrgust mingitki vorstikest. Suvisel ajal aga kipuvad kõik olema sama maitsega - kas mingi grilli-gemüüse või šašlõki-gemüüse :)

Tuuslasin mööda internetti ja raamatupoodide riiuleid otsides erinevaid vorsti retsepte. Mõtteid sain kokku huvitavaid aga midagi sellist "minu signatuuriga" kahjuks esimese hooga silma ei hakand.

Kuna aga mulle meeldib teha nt sea kõhuliha ahjus koos Itaalia ürtide ja päikesekuivatatud tomatitega - siis ilmselget peaks see ka ju soolikasse toppides hea maitsema.

Mõeldud tehtud!

Retsept sai 5 meetri 19-21 lambasoolikatele selline:

1,5 kg sea kõhuliha
2 spl kivisoola
6 vürtsitera
3 pipratera
3 loorberilehte
6 päiksekuivatatud tomatit
punt värskeid ürte
3 küüslaugu küünt

Õhtu enne vorstitegu hakkisin päikesekuivatatud tomatid peeneks ja panin oliivõlisse ligunema. Põhjus lihtne - mul oli kodus tol hetkel tomatid kuival kujul, seega leotasin neid öö läbi enne vorstitegu.
Järgmisel hommikul hakkisin sealiha käsitsi tükikesteks. See on küll palju rohkem tööd kui masinaga tehes aga mulle meeldib kui vorstis on liha tükid sees, mitte tundmatu mass :) Kindlasti peaks jälgima liha ostes, et rasvatriibu osakaal oleks umbes 30%. Sellisel juhul jäävad vorstid sellised mõnusad ja mahlased.
Soola uhmerdasin koos vürtsi- ja pipraterade ning loorberilehtedega pulbriks ning lisasin lihale.
Lisasin ka eelmisel päeval likku pandud tomatitükid, peeneks hakitud ürdid ning purustatud küüslaaugu.
Ürtidest olid seekord kasutusel basiilik, till ja oregano.
Segasin liha hoolikalt koos maitsestajatega läbi ning jätsin 24 tunniks "tõmbama". Olen ka kohe vorsti toppinud, kuid siis on raske kontrollida kas maitseaineid on piisavalt.
Järgmisel hommikul kontrollisin kiirelt maitse üle ja vorstitoppimine võis alata.
Vorsti toppimisel peab alati jälgima, et ei jääks õhumulle vorsti sisse - nendest kohtadest kipub lõhki lööma. Kindlasti ei tohi ka "üle toppida" ehk nii et soolikas pingul. Selleks kui palju liha peab soolikas olema - on raske öelda ning see tunnetus tekib aja jooksul. Üldistades võiks öelda, et umbes 3/4 soolikat peaks olema per vorst täis. Ülejäänu peab olema lihtsalt kokku surutud, mitte õhuga täidetud.
Tegin umbes 15 cm pikad vorstikesed.
Seejärel grillisin neid ahjus 25 min 200 graadi juures.
Head mahlased said. Kõrvale serveerisin ahjukartuli putru (retsepti ja kirjelduse püüan ka siia kuhugi ükspäev üles täheldada).